IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

 Copyleft Copyleft ehk edasikandumisklausel on meetod, mille abil saab autor võimaldada oma töö jagamist, muutmist ja kooperimist, tingimusel, et modifitseeritud vara peab olema tasuta ning sama litsensiga, mis esialgne. Üldjuhul on mitmeid litsense, mis lubavad tarkvara modifitseerimist, jagamist jne, kuid tihtipeale saab seda tarkvara edasi müüa ning selle litsesni muuta. Copyleftimise põhimõteks on see, et tarkvara jääks tasutaks ning selle litsens säiliks. Sellise printsiibi mõtles välja Richard Stallman. Copyleft tüüpi litsense on mitmeid ning FSF(Free Software Foundation) jagab need neljaks nende tugevuse põhjal: väga tugev(GNU AGPL) - antud litsent on väga sarnane standartse GNU GPL litsensiga. Ainus vahe on et AGPL võimaldab kasutada copyleft'i printiipe internetis olevale tarkvarale, kuid muud tingimused on samad, kui GPL puhul. Antud litsensi tuleb kasutada, kui sinu tarkvara on  SaaS(MongoDB, Stripe), serveril olev tarkvara. tugev(GNU GPL) - seda litsensi omav tarkv...

 A Constructive Proposal For Copyright Reform Teosee põhiideeks on muuta autoriõiguse seadusi nii, et mittetulunduslike ja isiklike eesmärkidel oleks informatsiooni, teoste jne jagamine ja kasutamine tasuta. Autorite ettepanek autoriõiguste muutmiseks on koondatud järgmistesse punktidesse: Moraalsed õigused jäävad muutumatuks Selles punktis pakkuvad autorid, et õigus autorit tunnustada autorina tuleb jääda muutumatuks. See tähendab, et keegi isik ei tohi ennast autorina esitleda, kui ta ei ole autor. Mina täiesti nõustun selle punktiga ning tõepoolest ei tohi endale teise nime ja teiste saavutusi omistada. Tasuta mittetulunduslik jagamine Antud punktis väidavad autorid, et 20. aastat tagasi ei puudutanud autoriõiguse seadused tavaisikuid ning tavainimesed said vabalt andmeid kopeerida ja jagada. Tänapäeval aga on autorite arvates autoriõiguse seadused rohkem suunatud just tavainimeste poole ning nagu autorid näitena tõid, siis inimene, kes jagab oma tuttavale poeemi tegelikult rikk...

Täna kirjutan oma kogemusest Virginia Shea 9. käsu "Ära kurvita oma võimu" kohta. Üldjuhul ei ole mul kunagi olnud kogemust, mille käigus ma oleks olnud juturuumi administraator vms, kus mul oleks otseselt rohkem võimu. Selles blogis tuleb ette aga näide sellest, kuidas mina oma sõpradega kuritarvitasime oma võimu meie tiimikaaslase vastu online videomängus. Üsna pikka aja oma elust olen harrastanud videomänge ning üks, mida mängisin pikemat aega oli Counter Strike : Global Offensive. See on online meeskonnamäng, kus võistleb kaks meeskonda ning igas meeskonnas on 5 inimest. Niisiis, mängisin seda oma sõpradega ning meid oli 4. Alustasime mängu otsingut ning kuna meid oli neli, siis meie sekka sattus üks juhuslik mängija. Algas kõik enamvähem hästi ning me võitsime esimesed paar roundit. Kuid siis hakkas mäng halvemini minema: me hakkasime kaotama ja selle juhusliku mängija tõttu kaotasime mitu roundit. Peale ühte kaotatud roundit läksin ma kurjaks, et see juhuslik mängija on...

Kuigi arengukava oli minu arvetes liiga optimistlik ning üsna üldistav(pidevalt kasutati sõnu kõik, üle maailma jne) oli rõõm näha, et mõned tõesti ambitsioonikad visioonipunktid on tõepoolest realiseeritud. Kuid samal ajal oli ka neid, mis täiesti kukkusid läbi. Andmete turvalisus ja andmelekked Kohe kõige esimene visioon, kus on paksemas kirjas välja toodud: tagatud inimeste kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle, ei saanud täidetud. Uusi andmelekkeid nii Eesti riigisüsteemidest ja ettevõtetest kui ka välisriikide omadest tuleb stabiilselt juurde. Viimane riigisisene leke oli dokumendifotode oma, mille käigus laaditi riigi andmebaasidest umbes 300 000 inimese fotod[1]. Ettevõtete andmebaaside lekkeid on ka stabiilselt juurde tulnud ning aastal 2019 - 2020 puutus 6% Eesti ettevõtetest kokku andmelekkega. Näiteks on Olerexi andmelekke, mille käigus lekkis umbes 100 000 tehingute andmed  või Charlot e-poe lekke, mille käigus lekkis 14 000 inimese isikuandmed[2][3].  Samas ...

 Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale Uue meedia tekkimisega hakkas traditisoonilise meedia tarbimine vähenema ning uue meedia tarbimine kasvama. Tänapäeval on uue meedia tarbimine suurem kui tradtsioonilise meedia oma. Kuid peale traditsoonilise meedia populaarsuse vähenemise tõi uus meedia kaasa muutusi traditsioonilises meedias, millest tuleb juttu allpool.[1] Nagu eelnevalt mainitud: uue meedia tarbijaid on rohkem, kui tradistioonilise meedia omi. Sellest tulenevalt vähenes ka traditsioonilise meedia kasum. Mõlema meedia tüübi puhul on peamiseks tulu allikaks reklaami postitamine. Uus meedia on sihtgruppi kaasamisel efektiivsem kuna saab valida, millesele vanusegruppile, vanusele jne reklaami suunata. Samuti on ka uue meedia reklaamiavaldamise kulud väiksemad võrreldes traditsioonilise meediaga.[2] Selle tõttu valivad ettevõtted tihtipeale just uue meedia reklaami postitamiseks, mis omakorda mõjutab traditsioonilise meedia kasumit ja kvaliteeti negatiivselt[3]. Uue meedi...

 Paberraamatud Raamatud pärinevad antiikajast, kui paberi asemel kasutati savitahvleid, papüürust või mingit muud materjali info talletamiseks ja edasiandmiseks. Paberraamat tänapäevamõistes on ka üsna vana leiutis, mis on ikka veel aktuaalne ning kasutusel. Kuigi tänapäeval saab kasutada e-raamatuid, mis on igatepidi mugavamad, kui tavalised kõitetud raamatud, on paberraamatud ikkagi turu esiotsas. Aga miks? E-raamatute abil saab lugeja hoida sadu, kui  mitte tuhandeid raamatuid ühel seadmel ning alati neid kaasas kanda. Samuti on ka e-raamatu hind odavam võrreldes kõidetud raamatuga(lugeri hinda ei arvestata). Paljud lugejad  toovad esile, et tavaraamatuid saab käes hoida, lehekülgi pöörata. Samuti on ka illustratsioonide kvaliteet paberil tavaliselt parem kui e-lugerite puhul. Lisaks on e-luger seade, mida tuleb aeg-ajalt laadida, uuendada vms.  Niisiis on raamatud üle elanud sajandeid ning isegi Interneti ja elektroonika kasutuselevõtt ei viinud neid "mängust" vä...

1990-ndad: Befunge      Befunge programmeerimiskeel oli loodud 1993. aastal Chris Pressley Amiga personaalarvutite põlvkonnale ning keele eesmärgis oli teha kompileerimine võimalikult raskeks. Befunge erineb tavapärasest programmeerimiskeelest selle poolest, et Befungis on kood paigutatud kahemõõtmelisse ruudustikku ning koodi on võimalik kirjutada erinevas suunas. Suuna määramiseks kasutada nn "nooli"(>,<,v, ), st ühte käsku on võimalik täita neljas erinevas suunas. Programmeerimiskeel kasutab ASCII tähemärke, millest igaüks iseloomustab mingit käsku. [1] Näide sellest, kuidas toimub programmi lugemine:             Befunge programmeerimiskeelt saab proovida siin . 2000-ndad: Temple OS Temple OS, samuti tuntud kui SparrowOS ja LoseThos on piibli- ja jumalateemaline operatsioonisüsteem, mille lõi skisofreenik Terry A. Davis üksi.  Operatsioonisüsteem oli loodud kasutades Holy-C keelt, mille lõi Terry ning mis on üks C programmeerimi...