Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Copyleft


Copyleft ehk edasikandumisklausel on meetod, mille abil saab autor võimaldada oma töö jagamist, muutmist ja kooperimist, tingimusel, et modifitseeritud vara peab olema tasuta ning sama litsensiga, mis esialgne.

Üldjuhul on mitmeid litsense, mis lubavad tarkvara modifitseerimist, jagamist jne, kuid tihtipeale saab seda tarkvara edasi müüa ning selle litsesni muuta. Copyleftimise põhimõteks on see, et tarkvara jääks tasutaks ning selle litsens säiliks. Sellise printsiibi mõtles välja Richard Stallman.

Copyleft tüüpi litsense on mitmeid ning FSF(Free Software Foundation) jagab need neljaks nende tugevuse põhjal:

  • väga tugev(GNU AGPL) - antud litsent on väga sarnane standartse GNU GPL litsensiga. Ainus vahe on et AGPL võimaldab kasutada copyleft'i printiipe internetis olevale tarkvarale, kuid muud tingimused on samad, kui GPL puhul. Antud litsensi tuleb kasutada, kui sinu tarkvara on  SaaS(MongoDB, Stripe), serveril olev tarkvara.
  • tugev(GNU GPL) - seda litsensi omav tarkvara on vaba levitamiseks ja juhul, kui modifitseeritud tarkvara omab sama litsensi ja selle lähtekood on kättesaadav kasutajale
  • nõrk(GNU LGPL) - antud litsens võimaldab avavaraliste teekida kasutamist tasulises tarkvaras
  • puuduv copyleft(MIT, Apache) - kõik need litsensid, mis ei järgi copyleft printsiipe, st tarkvaraga võib teha mida iganes soovitakse[1]

Litsenside valik on üsna suur ning kõik sõltub autori printsiipidest ning soovidest. Mõne jaoks on tähtis anda võimalus kasutajatele teha, mida ta soovib teise jaoks on tähtis tema koodi uuendamine ja nende uuenduste jagamine. Samuti on ka kasutajate jaoks tähtis teada, millist litsensi tarkvara kasutab ning mida tohib sellega teha ja mida mitte. Eriti kehtib see tarkvaraarendajate puhul kuna kui kasutatakse tarkvara loomisel copyleft litsensiga tarkvara, siis uus tarkvara peab olema ka tasuta ja copyleft litsensiga. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik valides, milliseid teeke ja mooduleid oma koodis kasutada.


Kasutatud allikad:
[1] What is copyleft? GNU Operating System link: https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tagasiside Eesti Infoühiskonna Arengukavale aastaks 2020(5. nädal)

Kuigi arengukava oli minu arvetes liiga optimistlik ning üsna üldistav(pidevalt kasutati sõnu kõik, üle maailma jne) oli rõõm näha, et mõned tõesti ambitsioonikad visioonipunktid on tõepoolest realiseeritud. Kuid samal ajal oli ka neid, mis täiesti kukkusid läbi. Andmete turvalisus ja andmelekked Kohe kõige esimene visioon, kus on paksemas kirjas välja toodud: tagatud inimeste kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle, ei saanud täidetud. Uusi andmelekkeid nii Eesti riigisüsteemidest ja ettevõtetest kui ka välisriikide omadest tuleb stabiilselt juurde. Viimane riigisisene leke oli dokumendifotode oma, mille käigus laaditi riigi andmebaasidest umbes 300 000 inimese fotod[1]. Ettevõtete andmebaaside lekkeid on ka stabiilselt juurde tulnud ning aastal 2019 - 2020 puutus 6% Eesti ettevõtetest kokku andmelekkega. Näiteks on Olerexi andmelekke, mille käigus lekkis umbes 100 000 tehingute andmed  või Charlot e-poe lekke, mille käigus lekkis 14 000 inimese isikuandmed[2][3].  Samas ei ole an
Lisateave

Teistmoodi IT

Puuetega inimesed puutuvad igapäevaelus kokku erinevate raskustega. Tehnoloogia ja selle areng annab puuetega inimestel uusi võimalusi oma elus paremini hakkama saada, näiteks kaugtöö, suhtulus vms. Kuid tehnoloogia kasutamine võib ka olla puudega inimese jaoks problemaatiline ning tuleb kasutada eri- ja tugilahendusi. Selles artiklis räägin ühes lahendusest, mis kannab nime silmade jälgija(eye-tracker) ning on leidnud kasutust mitmetes valdkondades. Rootsi ettevõte Tobii on juba 20 aastat tegelenud silmade jälgimise tehnoloogia arendamisega. Samuti on neil ka midagi pakkuda puuetega inimestele. Nimelt on olemas Tobii Dynavox tütarettevõte, mis tegelb peamiselt tugilahendustega, milleks on silmadega juhitavad hääle süntesaatorid ja silma jälgijad. Viimasest räägingi. Tobii PCEye on üks viimastest leiutistest, mis võimaldab nii füüsiliste kui ka kognitiivsete puuetega isikutel arvutit selle täies mahus kasutada, kasutamata klaviatuuri ja hiirt. Seade kasutab infrapuna valgust kasutaja p
Lisateave

Kuidas saada häkkeriks?

 Kuidas saada häkkeriks?     Algul nähes selle teose pealkirja tundus, et see on pigem nalja pärast kirjutatud, kuid hakates lugema sain aru, et tegelikult on see üsna põhjalikult kirjutatud ning tegelikult annab mõtteainet.     Enne antud teose lugemist ajasin ise tihtipeale häkkeri ja kräkkeri mõistet segi. Suur osa meediast ajab need mõisted segi. Raymond defineeris need mõisted kohe alguses ära, et lugejale asi selgeks teha ja et edasi lugedes ei tekkiks segadust.      Järgmiselt loob Eric lugeja jaoks pildi, sellest, kuidas häkker mõtleb ja millesed on tema hoiakud. Raymond'i poolt kirjutatud punktid on üheselet mõistetavad ning tõepoolest näitavad oma ala tõelist fanaatikut, mingil määral ka leiutaja mõttemaailma. Samas tahaks öelda, et antud punktid, minu arvates, kehtivad ka teiste töö- ja tegevusalade puhul.     Kuid mõttetest ainult ei piisa, et häkkeriks saada, tuleb omada ka praktilisi oskusi. Kuna jutt käib arvutieaduse häkkerist, siis esimene punkt on programmeerimisk
Lisateave