IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Puuetega inimesed puutuvad igapäevaelus kokku erinevate raskustega. Tehnoloogia ja selle areng annab puuetega inimestel uusi võimalusi oma elus paremini hakkama saada, näiteks kaugtöö, suhtulus vms. Kuid tehnoloogia kasutamine võib ka olla puudega inimese jaoks problemaatiline ning tuleb kasutada eri- ja tugilahendusi. Selles artiklis räägin ühes lahendusest, mis kannab nime silmade jälgija(eye-tracker) ning on leidnud kasutust mitmetes valdkondades. Rootsi ettevõte Tobii on juba 20 aastat tegelenud silmade jälgimise tehnoloogia arendamisega. Samuti on neil ka midagi pakkuda puuetega inimestele. Nimelt on olemas Tobii Dynavox tütarettevõte, mis tegelb peamiselt tugilahendustega, milleks on silmadega juhitavad hääle süntesaatorid ja silma jälgijad. Viimasest räägingi. Tobii PCEye on üks viimastest leiutistest, mis võimaldab nii füüsiliste kui ka kognitiivsete puuetega isikutel arvutit selle täies mahus kasutada, kasutamata klaviatuuri ja hiirt. Seade kasutab infrapuna valgust kasutaja p

    Veebi arenguga muutusid ka veebilehtede standardid ja tavad, mis näitavad, kas veebileht on kasutatav ja millisel määral. Tänapäeval on need standardid ülimalt kõrged ning arendajate ja veebidisainerite peale langeb suur vastutus, et kasutaja kogemust võimalikult parandada. Kuid mitte kõik veebilehtede omanikud peavad standarditest kinni.   ÕIS     Seekord alustan halvast näitest. Algul võib ÕIS tunduda enam vähem hästi disainitud ning kasutatav leht. Kuid tegelikult on sellel mitu tüütut viga, mis tirivad selle kasutatavust alla.     Esiteks on ÕISis olev info erinevates kategooriates laiali. Kui sa pole veebilehte varem kasutanud, siis esmakordselt info leidmine võib olla piinav protsess, mille käigus tuleb igat alalehekülge ja teema põhjalikult läbivaadata, et leida otsitav info.     Kuid see pole kõige hullem miinus. Tihtipeale tuleb mul ÕISi kasutada mobiilis ning minu üllatus oli suur, kui tuli välja, et mobiilne versioon erineb suurel määral arvutiversioonist. Mõned lingid j

 Arendusmudel -Linux Kernel     Linuxi tuuma arendus on pidev protsess. Uus tuuma versioon on avaldatud, kui vead on parandatud ja uus funktsioonid valmis. Seda nimetatakse kernel release'iks ning selle protsessi algatajaks on Linus Torvalds ise. Sellele järgneb 2 nädala pikkune neeldumis(merge) periood, mille käigus uue versiooni jaoks kirjutatud kood on koondatud Linus'i koodi. Peale selle perioodi lõppu avaldatakse esimene kandidaat(release candidate) ning algav vigade paranduse periood, mille käigus iga nädal ilmub uus kandidaat kuni kõik vead on parandatud ning Linus on valmis uut tuuma versiooni avaldama.    Ärimudel - Spotify  Tänapäeval on üsna populaarseks muutunud ärimudel, mille kohaselt tarkvarafirma loob kasutaja jaoks kaks versiooni oma tarkvarast: tasuta ja preemium. Sellist ärimudelit tarkvaramaailmas nimetatakse freemium ning tavaliselt on muu ärimudeli(SaaS, tarkvararent vms) osa. Näiteks üheks tarkvaraettevõteks, kes kasutab sellist ärimudelit on Spotify, üks

 Kuidas saada häkkeriks?     Algul nähes selle teose pealkirja tundus, et see on pigem nalja pärast kirjutatud, kuid hakates lugema sain aru, et tegelikult on see üsna põhjalikult kirjutatud ning tegelikult annab mõtteainet.     Enne antud teose lugemist ajasin ise tihtipeale häkkeri ja kräkkeri mõistet segi. Suur osa meediast ajab need mõisted segi. Raymond defineeris need mõisted kohe alguses ära, et lugejale asi selgeks teha ja et edasi lugedes ei tekkiks segadust.      Järgmiselt loob Eric lugeja jaoks pildi, sellest, kuidas häkker mõtleb ja millesed on tema hoiakud. Raymond'i poolt kirjutatud punktid on üheselet mõistetavad ning tõepoolest näitavad oma ala tõelist fanaatikut, mingil määral ka leiutaja mõttemaailma. Samas tahaks öelda, et antud punktid, minu arvates, kehtivad ka teiste töö- ja tegevusalade puhul.     Kuid mõttetest ainult ei piisa, et häkkeriks saada, tuleb omada ka praktilisi oskusi. Kuna jutt käib arvutieaduse häkkerist, siis esimene punkt on programmeerimisk

Vaildematult on iga ettevõte edukuse puhul väga tähtsaks faktoriks just selle ettevõte juht ja tema juhtimisstiil. Juhtimisstiile on erinevaid ning kõik on omamoodi effektiivsed. Antud artiklis kirjeldan kahte IT-juhti, kes esindavad kahte erinevat juhtimisstiili.  Elon Musk(change agent) Elon Muski võib nimetada viimaste aastate kõige tuntuks leiutajaks ja ettevõtjaks. Ta on SpaceX-i asutaja, Tesla Motors kaasasutaja ning peale selle on seotud mitme teise eetvõttega. Juba 10-aastasena omas ta arvutit ning alustas programmeerimise õppimist. 12-aastasena müüs ta oma esimese arvutimängu. Kuid sellega asi ei piirdunud: juba 28-aastaselt sai ta miljonäriks müües oma ettevõte nimega Zip2. Osa müügiks saadud rahast investeeris ta oma järgmisesse ettevõtesse, millest hiljem kasvas välja PayPal.  Mina arvan et, Elon on eelkõige arengumootor(change agent) kuna väga suur osa tema plaanidest ja ideedest on väga ambitsioonikad ning võivad isegi tunduda võimatutena. Näiteks üheks tema eesmärkides o

 Professionaalsus on väga lai mõiste ning igaüks võib seda erinevalt tõlgendada. Antud artiklis avaldan oma mõtteid selle kohta, mis eristab tõelist "proffi" ja tavalist "käsitöölist". Kõige labasem vastus oleks, et proffil on ohtralt kogemust oma alal, "paberid" jne, kuid käsitöölisel need puuduvad. Vaieldamatult on need mingil määral näitajaks, kui professionaalne isik on. Kuid mis omadus tegelikult eristab "proffi" sama ala "käsitöölisest"? Minu arvates on proff see, kes oskab teistele oma eriala õpetada. Professionaaliks saamine tähendab õppimist ning pidevat arengut. Ning teistele oma teadmiste õpetamine näitabki proffesionaalsust kuna isik teab oma eriala kohta nii palju ja nii hästi, et on võimeline seda teistele seletada ja õpetada. Samuti on ka muid omadusi, mis näitavad ka professionaalsust. Näiteks üheks on võime probleeme iseseisvalt lahendada vaatamata nende raskusele. See omakorda näitab pidevust ning inimese motiveeritust