Tagasiside Eesti Infoühiskonna Arengukavale aastaks 2020(5. nädal)

Kuigi arengukava oli minu arvetes liiga optimistlik ning üsna üldistav(pidevalt kasutati sõnu kõik, üle maailma jne) oli rõõm näha, et mõned tõesti ambitsioonikad visioonipunktid on tõepoolest realiseeritud. Kuid samal ajal oli ka neid, mis täiesti kukkusid läbi.

Andmete turvalisus ja andmelekked

Kohe kõige esimene visioon, kus on paksemas kirjas välja toodud: tagatud inimeste kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle, ei saanud täidetud. Uusi andmelekkeid nii Eesti riigisüsteemidest ja ettevõtetest kui ka välisriikide omadest tuleb stabiilselt juurde. Viimane riigisisene leke oli dokumendifotode oma, mille käigus laaditi riigi andmebaasidest umbes 300 000 inimese fotod[1].

Ettevõtete andmebaaside lekkeid on ka stabiilselt juurde tulnud ning aastal 2019 - 2020 puutus 6% Eesti ettevõtetest kokku andmelekkega. Näiteks on Olerexi andmelekke, mille käigus lekkis umbes 100 000 tehingute andmed  või Charlot e-poe lekke, mille käigus lekkis 14 000 inimese isikuandmed[2][3]. 

Samas ei ole andmete turvalisus ainult Eesti probleem. Suuremate riikide ja suurte rahvusvaheliste ettevõtete puhul on andmelekete oht ka suur. Nii näiteks lekkis 2021. aprillis Facebooki andmebaasidest 533 miljoni kasutaja telefoninumbrid ja muu isiksil info nagu nimed, asukohad ja muu info, mida kurjategijad võivad kasutada pettuskeemide elluviimiseks[4].

Eelnevalt öeldu põhjal saab järeldada, et andmekaitse visioonipunkt pole täidetud ning andemlekete probleem on infoajastul väga suur probleem.

E-residentsus

Eesti oli esimene riik maailmas, kes pakkus e-residentsuse võimalust, mis võimaldab välisriikide kodanikel tegeleda ettevõtlusega Eestis, samal ajal olles Eestist väljas. Selle abil saavad ettevõted kasutada riigi e-teenuseid, tegeleda ettevõtlusega Euroopa turul ja palju muud. 

E-residentsuse programm oli käivitatud 2014. aastal ning selle aja jooksul on e-kodanikuks saanud üle 83 000 inimese, kes on loonud peaaegu 18 000 ettevõtet. Eesti riik ja majandus sai selle aja jooksul umbes 68 miljoni euro suuruse kasumi.[5]

Sellega on visioonipunkt e-residentsuse kohta täidetud, kuid võib vaielda, kas Eesti on e-residentsuse poolest samal tasemel maailmas, kui Šveits pangaduse poolest.

Kasutatatud allikad.

[1]Forte, Suur andmeleke riigi andmebaasidest: alla laeti üle 286 000 inimese dokumendifotot, link: https://forte.delfi.ee/artikkel/94134333/video-ja-blogi-suur-andmeleke-riigi-andmebaasidest-alla-laeti-ule-286-000-eesti-inimese-dokumendifoto (24.09.2021)

[2]Ärileht, Olerexi IT-juht hoiatas paar päeva tagasi veebiserveritest nõrkusi otsitavate bottide eest, link: https://arileht.delfi.ee/artikkel/86817143/olerexi-it-juht-hoiatas-paar-paeva-tagasi-veebiserveritest-norkusi-otsivate-bottide-eest (24.09.2021)

[3]Digigeenius, Toimus Eesti ajaloo suurim e-poe andmeleke: ripakil olid 14 000 eestlase isikuandmed, link: https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/toimus-eesti-ajaloo-suurim-e-poe-andmeleke-ripakil-olid-14-000-eestlase-isikuandmed/ (24.09.2021)

[4]Insider, 533 million Facebook users' phone numbers and personal data have been leaked online link: https://www.businessinsider.com/stolen-data-of-533-million-facebook-users-leaked-online-2021-4 (24.09.2021)

[5]ERR, Third of Estonian startups founded by e-residents, link: https://news.err.ee/1608304098/third-of-estonian-startups-founded-by-e-residents (24.09.2021)