Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 A Constructive Proposal For Copyright Reform


Teosee põhiideeks on muuta autoriõiguse seadusi nii, et mittetulunduslike ja isiklike eesmärkidel oleks informatsiooni, teoste jne jagamine ja kasutamine tasuta.

Autorite ettepanek autoriõiguste muutmiseks on koondatud järgmistesse punktidesse:
  • Moraalsed õigused jäävad muutumatuks
Selles punktis pakkuvad autorid, et õigus autorit tunnustada autorina tuleb jääda muutumatuks. See tähendab, et keegi isik ei tohi ennast autorina esitleda, kui ta ei ole autor. Mina täiesti nõustun selle punktiga ning tõepoolest ei tohi endale teise nime ja teiste saavutusi omistada.

  • Tasuta mittetulunduslik jagamine
Antud punktis väidavad autorid, et 20. aastat tagasi ei puudutanud autoriõiguse seadused tavaisikuid ning tavainimesed said vabalt andmeid kopeerida ja jagada. Tänapäeval aga on autorite arvates autoriõiguse seadused rohkem suunatud just tavainimeste poole ning nagu autorid näitena tõid, siis inimene, kes jagab oma tuttavale poeemi tegelikult rikkuvad autoriõiguse seadusi.

Mina arvan, et antud punkt on liiga ülespumbatud. Minu arvates on tänapäeval tõesti info ja teoste jagamine suuremas oas mittetulunduslikel eesmärkidel tasuta. Välja arvatud näiteks muusika, mille puhul on jagamine ja allalaadimine tavaliselt keelatud ning minu arvates tulebki seda nii jätta kuna muusikateoste müümine on praktiliselt ainus viis kuidas autor saaks tulu teenida.

Samas mulle tundub, et autorid mingil määral rääkivad vastu oma eelmistele argumentidele peatüki alguses, kus nad väidavad, et on võimatu tuvastada, kas teost jagatakse tulunduslikel eesmärkidel või mitte selle isiku privaatsusesse sekkumata. Samas väidavad nad, et info ja teoste jagamine mittetulunduslikel eesmärkidel peab olema tasuta. Samas kerkib küsimus: kuidas tuvastada, mis on mittetulunduslik eesmärk?

USA autoriõiguse amet toob välja, et teise autori teoseid saab kasutada vabalt kindlatel eesmärkidel nagu kommenteerimine, kriitika, uudiste kajastamine ja teaduslikud referaadid.[1]

Samuti on ka tänapäeval väga suur osa infot ja teoseid, mis on tasuta saadaval ning tihtipeale jagavad autorid oma teoseid tasuta. Näiteks YouTube, kus suurem osa infost on tasuta või Spotify, kus saab muusikat tasuta kuulata. Seevastu saavad autorid tulu mitte teoste müümisest vaid platvormidesse sisseehitatud reklaamist ning see ärimudel on tänapäeval väga laialt kasutusel.[1]
  • 20 aastat tulunduslikku monopoli
Antud punktis väidavad autorid, et autoriõiguse kaitsmise periood on liiga pikk ning seda tuleb lühendada 20 aastani peale teose avaldamist. Autorid väidavad, et autoriõiguse kaitsmise periood on autori eluiga pluss 70 aastat. Kuid vaadates andmeid USA autoriõiguse ameti koduleheküljel sõltub see periood teose jne liigist.[1]

Minu arvates on pakutud perioodilühendus mittevajalik. Paljud teosed, tehnoloogiad ja muud asjad omavad tulunduslikku väärtus väga pikal perioodil.
  • Autoriõiguse taotlemine peale 5 aastat alates teose avaldamist
Selles punktis toovad autorid välja, et paljud tööd, mille autorit ei ole täpselt teada on suureks probleemiks kuna neile ikkagi rakenduvad autoriõigused. Välja toodud probleemi lahendamiseks pakutakse igale uuele teosele rakendada autoriõigused, kuid neid tuleb uuendada 5 aasta pärast.

Minu arvates on väljapakutud lahendus tänapäeval mittevajalik kuna autoriõiguse ameti kaudu saab tuvastada, kes on autor ning kogu see protseduur on tasuta.
  • Tasuta "sämplimine"
Autorite arvates tuleb lubada audiovisuaalse materjali kajastamist, kui on sellele viidatud.

Üldjuhul arvan, et selle otsustab autor ise ning samas kehtivad siin sama kasutamistingimused, mis ma tõin välja teise punkti puhul.
  • DRM(digitaalõiguste haldamine) keelamine
Autorite arvates tuleb digitaalõiguste haldamist keelata kuna see piirab inimeste võimalust teoseid ja töid jagada ning kopeerida. Samas väidavad autorid, et tihtipeale on digitaalõiguste haldamise praktikad ebalegaalsed.

Minu arvates peab ikkagi olema mingi ühtne süsteem, mis kontrolliks autoriõiguse rikkumisi ning piiraks neid.


Kasutatud allikad

[1] U.S Copyright Office link: https://www.copyright.gov/ (10.10.2021)
The Case Of Copyright Reform, Christian Engström MEP; Rick Falkvinge

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tagasiside Eesti Infoühiskonna Arengukavale aastaks 2020(5. nädal)

Kuigi arengukava oli minu arvetes liiga optimistlik ning üsna üldistav(pidevalt kasutati sõnu kõik, üle maailma jne) oli rõõm näha, et mõned tõesti ambitsioonikad visioonipunktid on tõepoolest realiseeritud. Kuid samal ajal oli ka neid, mis täiesti kukkusid läbi. Andmete turvalisus ja andmelekked Kohe kõige esimene visioon, kus on paksemas kirjas välja toodud: tagatud inimeste kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle, ei saanud täidetud. Uusi andmelekkeid nii Eesti riigisüsteemidest ja ettevõtetest kui ka välisriikide omadest tuleb stabiilselt juurde. Viimane riigisisene leke oli dokumendifotode oma, mille käigus laaditi riigi andmebaasidest umbes 300 000 inimese fotod[1]. Ettevõtete andmebaaside lekkeid on ka stabiilselt juurde tulnud ning aastal 2019 - 2020 puutus 6% Eesti ettevõtetest kokku andmelekkega. Näiteks on Olerexi andmelekke, mille käigus lekkis umbes 100 000 tehingute andmed  või Charlot e-poe lekke, mille käigus lekkis 14 000 inimese isikuandmed[2][3].  Samas ei ole an
Lisateave

Teistmoodi IT

Puuetega inimesed puutuvad igapäevaelus kokku erinevate raskustega. Tehnoloogia ja selle areng annab puuetega inimestel uusi võimalusi oma elus paremini hakkama saada, näiteks kaugtöö, suhtulus vms. Kuid tehnoloogia kasutamine võib ka olla puudega inimese jaoks problemaatiline ning tuleb kasutada eri- ja tugilahendusi. Selles artiklis räägin ühes lahendusest, mis kannab nime silmade jälgija(eye-tracker) ning on leidnud kasutust mitmetes valdkondades. Rootsi ettevõte Tobii on juba 20 aastat tegelenud silmade jälgimise tehnoloogia arendamisega. Samuti on neil ka midagi pakkuda puuetega inimestele. Nimelt on olemas Tobii Dynavox tütarettevõte, mis tegelb peamiselt tugilahendustega, milleks on silmadega juhitavad hääle süntesaatorid ja silma jälgijad. Viimasest räägingi. Tobii PCEye on üks viimastest leiutistest, mis võimaldab nii füüsiliste kui ka kognitiivsete puuetega isikutel arvutit selle täies mahus kasutada, kasutamata klaviatuuri ja hiirt. Seade kasutab infrapuna valgust kasutaja p
Lisateave

Kuidas saada häkkeriks?

 Kuidas saada häkkeriks?     Algul nähes selle teose pealkirja tundus, et see on pigem nalja pärast kirjutatud, kuid hakates lugema sain aru, et tegelikult on see üsna põhjalikult kirjutatud ning tegelikult annab mõtteainet.     Enne antud teose lugemist ajasin ise tihtipeale häkkeri ja kräkkeri mõistet segi. Suur osa meediast ajab need mõisted segi. Raymond defineeris need mõisted kohe alguses ära, et lugejale asi selgeks teha ja et edasi lugedes ei tekkiks segadust.      Järgmiselt loob Eric lugeja jaoks pildi, sellest, kuidas häkker mõtleb ja millesed on tema hoiakud. Raymond'i poolt kirjutatud punktid on üheselet mõistetavad ning tõepoolest näitavad oma ala tõelist fanaatikut, mingil määral ka leiutaja mõttemaailma. Samas tahaks öelda, et antud punktid, minu arvates, kehtivad ka teiste töö- ja tegevusalade puhul.     Kuid mõttetest ainult ei piisa, et häkkeriks saada, tuleb omada ka praktilisi oskusi. Kuna jutt käib arvutieaduse häkkerist, siis esimene punkt on programmeerimisk
Lisateave